Meie nahakabinetti on uueks aastaks kohale jõudnud maailmas enim kasutatud krüokirurgia aparatuur Brymill, mis on loodud pea 50 aasta tagasi USA Connecuti osariigis. Tegemist on vedellämmastikul (-196 ˚C) põhineva raviga, millega eemaldatakse pindmisi nahamuutusi külmetamise teel.

Milliste nahamuutuste raviks krüokirurgiat kasutatakse?

1) Healoomulised nahamuutused: soolatüükad, pehmed nahanäsad, seborroilised keratoosid (nahakäsnad), teravad kondüloomid, armid;

2) Teatud nahavähieelsed seisundid: aktiinilised keratoosid, Boweni tõbi;

3) Mittemelanoomse nahavähi (basalioomi) pindmised vormid.

Kuidas protseduur välja näeb?

Arst otsustab, kas nahal on krüokirurgiaks sobivaid muutusi ning arutleb patsiendiga, millise skeemi alusel tõhusaim ja kosmeetiliselt parim tulemus saada.

Arst pihustab spetsiaalsest anumast vedellämmastikku nahamuutustele kuni kolle kattub jäise kihiga (1-30 sekundit). Vajadusel korratakse sama protseduuri paari minuti möödudes. Tavaliselt piisab ühekordsest protseduurist, kuid nt soolatüügaste puhul tehakse ravi paarinädalaste vahedega mitmeid kordi.

Mõnikord (nt silmalaugudel, nahanäsade puhul) teostatakse kontaktkrüoteraapiat, mille puhul puudutatakse nahka otse jäiste pintsettide või pulgaga.

Kas külmaravi on valus?

Ravi ajal on tunda vähest kipitust ja valulikkust. Vahetult peale ravi, kui jääkristallid sulavad, võib tunda tuikavat valu, kuid see ei ole selline, mis takistaks igapäevategevusi ja vajaks valuvaigistit.

Mis juhtub peale külmaravi?

Vedellämmastik põhjustab pindmise koekahjustuse ning nädala jooksul tekib ravitud alale punetus, vähene turse ja koorik, mille eemaldumisega ka nahamuutused paranevad. Harvem tekib vedellämmastikust vill, mille saab tühjendada, tehes steriilse nõelaga serva väikese avause.

Kuidas ravitud piirkonda hooldada?

Protseduuri päeval ei ole soovitav ravitud ala pesta ning paari päeva jooksul tuleks vältida sauna ja ujumist. Peale veega kokkupuudet on oluline ravitud ala ettevaatlikult kuivatada. Kollet võib määrida tavalise kreemiga, villi korral tsinkpastaga. Plaastriga kollet katta ning kärna ise eemaldada ei soovitata.

Millised on protseduuri ohud?

Vahetult peale protseduuri tekkiv turse, punetus ja koorik on taotluslik ning selle pärast muretsema ei pea. Väga harva võib ravitud ala kattuda bakterite ja mädaga ning vajab põletikuvastast ravi. Püsivaid kõrvaltoimeid tekib väga harva ning need avalduvad pindmiste armide ja pigmendimuutustena (liigpigmentatsioon või pigmendi kadu).

Kas on olukordi, mille puhul krüoteraapia on vastunäidustatud?

Krüoteraapiat ei kasutata sünnimärkide ega melanoomi eemaldamiseks. Ka halva verevarustusega ning pindmiste närvipõimikute piirkondades on risk tüsistuse tekkeks. Külmaravi ei sobi neile, kel on varem teada külmast tingitud nõgeslööve, kelle käed on pidevalt jahedad (nn Raynaud sündroom) ning kes põevad harvaesinevaid sidekoehaigusi (nt luupus, krüoglobulineemia).